Hiina uue aasta pidustused, tuntud kui “Kevade festival”, on nädala pikkune pidustus, mis võib olla ainus kord aastas, mil kogu pere kokku saab (Hiina peredes on tavaline, et maapiirkondadest on järgmine põlvkond läinud tuhandete kilomeetrite kaugusele suurlinnadesse raha teenima – toim.). Ja loomulikult on see perele hea põhjus, miks head-paremat toidulauale valmistada.

Süüakse mitmeid sümbolistliku (täiuslikkus, külluslikkus, rikkus jne) tähendusega toitusid – nii oma sisult kui nimetuselt. Oluline tähtsus on toidu serveerimisnõude värvil – need on soovitatavalt punane ja kuldne.

Ching He Huang pakkus välja ka menüü, mida uue aasta puhul süüa. Menüü on kohandatud selliseks, et ka meil retsepte realiseerida saaks, s.t arvestatud tooraine kättesaadavusega jne. Vaata menüüd siit. Kui soolaste toitude valik on igati külluslik, siis magustoidust hiinlane suurt ei hooli. Magustoiduks pakub kokk lihtsat valikut puuvilju ja jasmiiniteed – nii ongi Hiinamaal tavaks.

Stiilinäide Ching’ilt (foto tema kodulehelt).

Mõned nopped Dimitri lemmikutest:

* Kartul. Meie Flavia ei jää maitseomadustelt sugugi maha Royal Jersey kartulitest, millest britid on endale brändi teinud. Lõigake Flavia kartulist korralikud sõrmejämedused lohud, friteerige neid õiges rasvas ja saputage natukene soola peale ning siis saate friikartulist mitte põlatud kiirtoidu, vaid tõelise gurmee.

* Kõrvits. Tõeline köögiviljade kuninganna, mida võib keeta, hautada, praadida. Proovige vahelduseks kartulile samu asju teha kõrvitsast.

* Jogurt, hapupiim, Talu hapukoor ja kodujuust – Euroopa parimad

* Õunad, ploomid, kreegid – paremat happesust importpuuviljades ei leia.

Loe tervet artiklit siit.

• Enne munavalgete vahustamist pühib Nigella kausi hoolikalt sidruniga üle, et saada lahti võimalikust sinna jäänud rasvollusest. Sidrunist tulev hape lõhustab rasva täielikult ja aitab munade vahtuminekule kaasa.
• Kui oled leivaküpsetaja, soovitab Nigella alles hoida vesi, milles keetsid kartuleid, sest vees olev tärklis aitab pärmil kerkida.
• Nigella uus “kirg” on sushi-riis – ta armastab õhtusöögiks süüa sushi-riisi, millesse on lisatud vaid sojakastet ja seemneid.
• Nigella testib koogi küpsust toore spagetiga (s.t mitte vardaga)!
• Kui sa ei taha, et sibulad praadimisel liialt pruunistuvad, siputa neile pisut soola: sool sunnib vee sibulast välja tulema, mis omakorda ei lase neil liiga tugevalt pruunistuda.
• Kui praed midagi võiga, lisa tilgake õli – siis ei lähe või kärssama.

Vaata kauneid piparkoogimaju Sweetopia blogist.

Eestikeelne, meie Perenaise Eva õpetus, kuidas piparkoogimaja teha, sh šabloonid, vt siit

Gustaf: “Glögi tuleb kuumutada ca 70 kraadini (kui on näha, et vedelik hakkab aurustuma) ja kindlasti seda mitte keema lasta. Kui lasete glögi keema, siis keeb alkohol sellest välja. Vürtse ma tavaliselt glögile ei lisa, sest need muudavad glögi maitset, kuigi välimuse poolest paistab glögiklaas, milles kaneelipulk ja tähtaniis, kindlasti kena! Rosinaid ja mandleid serveeritakse Rootsis mitte glögi sees, aga selle kõrval. Mandlid tuleks kindlasti koorida – selleks keeda mandleid 2 minutit, kalla külma vette ja pigista mandleid – need hüppavadki koore seest välja.”

PS Gustaf räägib rootslaste glögipidudest selle nädala Naistelehes, sh on pildid tema näidis-glögipeolt, mille ta toimetusele korraldas.  Foto pärinebki Naistelehest.

Dresdener Stollen (One Perfect Bite)

Stollen (Chocolate dust)

Palmiksaiaks tehtud stollen (pictures and pancakes)

Mahlade esiviisik Eestis:

1) Apelsinimahl

2) Segumahl

3) Õunamahl

4) Jõhvikamahl

5) Tomatimahl

Apelsinimahl on lemmik nii eestlastel, lätlastel kui leedukatel (fotol Põltsamaa Felixi apelsinimahl).

Lätlaste lemmikmahlade esiviisikusse kuuluvad apelsini-, õuna-, segu-, tomati- ja mitmeviljamahl. Leedukate esiviisiku moodustavad apelsini-, segu-, mitmevilja-, tomati- ja õuna- ja kirsimahl.

Eestis ja Lätis juuakse kõige rohkem mitmesuguseid nektareid, Leedus aga mahlajooke. Mahu järgi arvestades on Baltimaades 100% mahlade turuosa kõige suurem Eestis.

Stevia (paraguai suhkruleht) on Paraguai päritolu krüsanteemide perekonda kuuluv taim. Taime lehed kujutavad endast ainulaadset intensiivse loodusliku magususe allikat. Stevia lehtedest valmistatud magusained on looduslikud ja kalorivabad. Steviast valmistatud magusained on 200 korda magusamad kui valge suhkur, kuid ei anna kaloreid, mistõttu ei lisa kaloreid ka toitudele ega jookidele, milles neid kasutatakse.

Stevia taime õis (foto: Stevia.net)

Coca-Cola Baltikumi kommunikatsioonijuht Evelin Ojamets ütles Perenaine.ee-le, et kuna heakskiit stevia kasutamiseks tuli alles eile, siis Eestis steviat sisaldavaid jooke veel osta ei saa.

Uuringud selleks, kuidas stevia glükosiide ehk neid magusaid looduslikke osakesi stevia taime lehtedest kätte saada, võtsid Ojametsa sõnul aega kuus aastat. Stevia lehti korjatakse sarnaselt teelehtedega istandustest ning vee abil “uhutakse” magusad osakesed õrnalt välja.

“Oleme proovinud erinevaid Stevia kombinatsioone oma toodetes ning alles nüüd, kui EL piires on ametlik otsus tulnud, saame teha maitseteste, et näha, millised variandid on parimad tarbijatele, see on erinevates maades erinev. Ilmselt seisab kogu toiduainetööstusel Steviaga ees väga huvitav ajajärk – seda õpitakse kasutama, arendatakse tehnoloogiaid, uusi tooteid jne, ” lisas Evelin.

Stevia (stevia glükosiidid) ADI ehk lubatud maksimaalne päevane tarbimiskogus on 4 mg/1 kg kehakaalu kohta. Nii palju võib inimene tarbida kogu oma elu lõpuni iga päev ilma mingite kahjulike mõjudeta.

USA-s on stevia olnud  kasutusel 2008. aastast ja Prantsusmaal (erandina EL piires) 2009. aastast. Näiteks Coca-Cola toodetest on Prantsusmaal näiteks Fanta Still stevia’ga. USAs oli esimene steviaga tehtud toode 2008. aastal Sprite Green.

1) Katrin, kelle lemmik rahvusköök on ungari köök, millest ta tõi esile täidetud paprika.

2) Laura, kes armastab üle kõige india kööki ja sealt päris Chicken Tikka Masala’t ning teisi tummiseid karriroogasid.

3) Liili, kellele sümpatiseerib just rootsi köök ja eriline lemmik on Janssoni kiusatus.

Suur tänu kõigile teistele isuäratavate vastuste eest! Tore oli lugeda, et paljude erinevate riikide köökide kõrval toodi välja ka meie oma eesti kööki!

Võtame võitjatega personaalselt (e-maili teel) ühendust.

Ühtlasi Petrone Print’i poolt kutse tulla homme, laupäeval 12.11 Balti jaama restorani Travel reisikirjanduse laadale, kus saab lisaks raamatujutule maitsta ka mõningaid raamatus sisalduvaid toite!

Meile on see raamat ses mõttes eriline, et retseptid katsetas järele ja pildistas üles meie perenaine Elina. Raamatu kirjastaja Epp Petrone sõnul plaaniti alguses retseptid anda teha ühele kohvikule, ent silma jäi hoopis Elina oma toidublogiga. Küsisime Elinalt raamatu ja selle valmimise kohta mõned küsimused.

Milliste rahvuste köögid on raamatus esindatud?
Raamatusse saatsid retsepte inimesed, kes on elanud või elavad järgmistes kohtades: Austraalia, Holland, Belgia, Eesti, Gruusia, Guatemala, Hispaania, Horvaatia, Ibiza, India, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka, Kolumbia, Maroko, Moskva, Nepaal, Omaan, Prantsusmaa, Soome, Taani, Tai, Tšiili, Udmurdi, Ungari, USA.

Mille alusel reisiraamatute autorid just need retseptid välja pakkusid?
Mõned autorid on seda oma retsepti juures ka selgitanud ja mõne huvitava loo selle toiduga seoses kirja pannud. Mõnel juhul on lugu huvitavam kui retsept ise. Omalt poolt palusime, et retseptide koostisained oleks Eestis ka enam-vähem kättesaadavad.

Millised retseptid kokaraamatusse ei pääsenud ja miks?
Kõige sagemini jäi retsept välja koostisosa tõttu. Näiteks artišokkide, ogavesiroosi viljade või põhjapõdraliha leidmisega võib Eestis mõnel pool raskeks minna.  Mõned retseptid olid omavahel üsna sarnased ja seetõttu jäi emb-kumb välja.

Kas tuli ka tooraineid asendada, et retseptides oleks kõik Eestist kättesaadavad ained?
Mõnel juhul palusime autoril lihtsalt mõne muu retsepti saata. Näiteks Pariisi läätsesupis olnud Morteau vorsti asendasin meil siin kättesaadava vorstiga.

Millised olid kõige keerulisemad road valmistada?
Mõni toit oli lihtsalt üsna aeganõudev – Austraalia lamingtonidega oli omajagu pusimist, kuigi keeruline ta just ei ole. Hispaania flan mul esimesel korral ebaõnnestus, kuna ajasin munad segamise asemel vahtu. Tegelikult on see väga hea ja lihtne magustoit, kui õigesti teha. Retsepti tegime paranduse, aga  raamatusse läkski muide see “ebaõnnestunud” pilt. Esialgu oli plaan see ümber pildistada, aga autorile foto meeldis ja võibolla näebki see nii huvitavam välja. Veel mul ei õnnestunud esimese korraga näiteks Taani leivakook. Aga siis tegin retseptis väikese muudatusese ja hiljem tuli kook kenasti välja küll ja minu meelest on see raamatu üks maitsvamaid kooke. Fotosid tuli autorite soovil päris mitme toidu puhul ümber teha.

Fotol Elina lemmik raamatust – Taani leivakook.

Mis on Sinu lemmikud retseptid sellest raamatust?
Eelmainitud Taani leivatort, Kanada vahtrasiirupikook, Gruusia spinatipätsid, India porgandihalvaa, Kreeka täidetud tomatid, Omaani kookosekala, Guatemala tortillasupp, Ibiza aloejook.

Mille poolest see uus raamat Eestis eriline on?
Minu meelest sellist kokaraamatut pole varem olnud, kus erinevates riikides elanud eestlased, kes ise kokad pole,  on hiljem kohalikud retseptid ühte raamatusse kokku pannud. Kuna need inimesed pole minu teada toidutegemisega otseselt seotud, siis retseptid ongi sellised, mis peaksid igale perenaisele jõukohased olema.

—–

Petrone Print on Perenaine.ee lugejatele loosimiseks välja pannud raamatust kolm eksemplari. Raamatu võitmiseks palume siia loo alla kommentaari kirjutada vastus küsimusele: millise rahvuse köök on Sinu lemmik ja mis on Sinu eriline lemmik sellest köögist? Ootame isuäratavaid vastuseid hiljemalt reedeks (11.11.11) kuni kella 11.00-ni!